Liigu edasi põhisisu juurde

Olime külalislahked...

08.03.2013

img_1534.jpg

Küünlakuu viimasel nädalal oli Kivimäe
koolis tavapärasest rohkem siginat-saginat. Sügisel alguse saanud Nordplus
Junior Mobility projekti raames tuli meil võõrustada külalisi Lätist ja
Leedust. Kuna ühisettevõtmise peamiseks eesmärgiks on naaberriikidele oma kultuuri,
rahvakunsti ja kommete tutvustamine alustatigi sellest. Esimesel päeval külastati
Eesti Vabaõhumuuseumi, jalutati Glehni pargis, kiigati Nõmme muuseumisse. Naaberkoolis
valmistati üheskoos rahvusliku sümboolikaga  võileivaalused – käivad ju meie poisid seal
tööõpetuse tundides. Kooli aulas toimunud vabariigi aastapäeva kontserdile
järgnes kohvilaud eestipäraste suupistetega. Kui kiluvõileivad kadusid
kandikutelt välgukiirusel, tuli kama nimel ikka märksa rohkem vaeva näha. Aga
töö kandis vilja ja nii mõnigi külaline andis lubaduse oma reisikohvris ka
kamapakile ruumi leida.

 Tallinnale pühendatud päeval avas (üksnes meie
jaoks) oma uksed ajaloomuuseumi Suurgildi hoone. Külalistele pakkusid huvi
Katariina käigu omanäolised töökojad. Muidugi ei saadud ka Lennusadamast „ei
üle ega ümber minna“ - ikka sisse. Õhtupooliku sisustasid mõttemängud ja   „Mees La
Manchast“, kes seekord Estonia lavalaudael üles astus.

Eesti päev kulges mööda Lahemaa
rahvusparki. Elevust  pakkus Palmse mõisa
haridusprogramm ja Käsmu meremuuseum. Päev sai vesise ja lõõgastava lõpu Rakvere
veekeskuses.

Käsitöö ja kunstipäev algas
Kadrioru kunstimuuseumis ning jätkus KUMU-s. Saadud teadmisi sai peagi
rakendada koolis toimunud mälumängus, mille küsimused hõlmasid kolme balti
riiki. Teooriale järgnes praktika – pärastlõunal avati töötoad, kus meie pedagoogide
näpunäidete järgi toimetati. Magusasõbrad said martsipanist kujukesi voolida ja šokolaadi valmistada. Näputöömeistrid
võisid tikkida nii arhailiselt, masinaga kui ka „lihtsalt kolme sõrme abil“.
Valmisid õnnitluskaardid, ehted ja üht-teist krakleetehnikaski. Nõmme mändidelt
langenud käbid pakkusid inspiratsiooni uksepärgade ja küünlaaluste
meisterdamisel. Külalised ei jõudnud ära imestada meie õpetajate mitmekülgseid
oskusi ja andekust. Eks me olime sellest isegi teadlikud, aga ikka on hea
kuulda „kui keegi võõras selle valju ja kõva häälega välja ütleb“. Kõike oma
kätega tehtut oli aega imetleda kooliöö ajal, mis lõppes alles laupäeva
hommikul kell üheksa. Mõned tunnid keha ja vaimu kosutuseks kulusid tõesti ära,
sest peagi järgnes tants ... Nimelt oli kogu pärastlõuna sisustatud rahvatantsude,
-laulude ja ringmängudega. Läti rahvalauluga „Puhu tuul“ puhuti üheskoos külaliste
purjeisse tuul sisse ja sätiti need kodutee kursile.

Pole salata – see oli pingeline
ja töine nädal kogu kooliperele - püüdsid ju kõik nõu ja jõuga abiks olla. Kogetud
ühtsustunne oli seda väärt. Suur tänu kõigile, kes seda tunnet luua aitasid! Küllap
püsivad mälupildid toredatest ettevõtmistest silme ees veel kaua ja oma kätega
tehtu pakub silmailu veel piki aastaid.

Meid endid aga ootab kevadel ees
taas uus „minemine“. Koosneb ju projekt kolmest etapist. Leedulase ja eestlased
on võõrustajate rolllis juba olnud ja nüüd tuleb lõunanaabritel maikuus otsad
kokku tõmmata ja seejärel võib selle projekti purjed lõplikult kokku rullida. Aga
seniks... kohtumiseni Lätimaal!